Kõnearenduse eesmärk on:
- puhas hääldamine
- väljenduse selgus
- rikas sõnavara ilma parasiitsõnadeta
- väljendussujuvus ilma lobisemiseta
- väljendusjulgus ilma ebaviisakuseta
Kõne arengustInimese kõnevõime on kaasasündinud, kõnekeskused on ajus anatoomiliselt olemas. Kõnevõime areneb ainult siis, kui laps kuuleb teiste inimeste kõnet. Kuulmistaju arengus on kriitiline periood 1.-3. eluaastani. Kui selles ajavahemikus ei ole lapsel kuulmist või ta ei kuule normaalset kõnet, jääb kõnekeskus formeerumata. Kõne areneb ainult inimkeskkonnas. Emotsionaalselt unarusse jäetud lapsed ei õpi rääkima isegi siis, kui nende toas robot päevast päeva perfektselt kõneleb.Kuni neljanda eluaastani on lapse areng nagu “majale vundamendi rajamine” – mida tugevam on vundament, seda kindlamini maja püsib. Sel perioodil vajab laps tihedat suhtlemist täiskasvanuga, kellelt ta saab normaalse kõne eeskuju ning kellega suheldes tema kõne areneb. Lasteaed ei korva vanematega suhtlemist, kuna rühmas saab laps vähem rääkida, sest lapsi on palju ja tegevused on reglementeeritud.Rääkima õppimiseks peab olema täidetud kolm põhitingimust:
- kõne kuulmine
- positiivsed suhted inimestega
- tunnetustegevuse üldine piisav areng.
Lapse tähtsaimaks kasvukeskkonnaks on tema pere, kus lapsel on sügavad, püsivad ja jätkuvad sidemed, kus on armastust ja hellust. Laps ise ei saa luua endale soodsat arengukeskkonda, vaid vanemad saavad sellise keskkonna temale võimaldada.Kui laps avastab maailma, on tema jaoks tähtsad kõik asjad: hääled; nähtused, mida saab vaadata, katsuda, maitsta, lahti võtta ja kokku panna. Sageli jätavad täiskasvanud lapse omapead või lubavad tal tegeleda, millega tahes – peaasi, et laps ei segaks ja pahandust ei teeks. See aga, nagu ka eitavad käsud-keelud – “Mis sa lammutad!”, “Ära lõhu asju!”, “Ära määri riideid!”, “Ära korja rämpsu, mängi oma asjadega!” – pidurdavad lapse arengut. Arengu ergutamiseks tuleb õhutada lapse huvi erinevate asjade vastu, anda selgitusi, soovitada lapsele mängimiseks looduslikku materjali ning majapidamises mittevajalikke esemeid, lubada neid lahti võtta ja kokku panna, uurida, vaadelda ja avastada koos lapsega loomi, linde, taimi, kivikesi, võrrelda neid, kuulata hääli looduses ja olmes, eristada ja määrata hääle või heli tekitajat, matkida heli häälega või mõne teise vahendiga.Last toetavad ja ergutavad ettevõtmised ei ole omaette õppetegevused – neid tehakse koos muude toimetustega, lapsega kuhugi minnes või kuskilt tulles ilma täiendavat aega kulutades.Televiisor või video ei ole hea lapsehoidja. Liigne võõrkeelsete saadete vaatamine vaesustab emakeelt. Halb on seegi, kui kodu on täis teleri, raadio ja muid hääli – kõne arenguks on vaja suurel määral vaikust.Lapse kõne arendamisega tuleb jätkuvalt tegeleda – muidu kujuneb inimene, kes opereerib vaid kasina hulga tegu- ja omadussõnadega. Aktiivse sõnavara vaesusega kaasneb ka passiivse sõnavara nappus ning see raskendab hiljem koolis loetust ja kuuldust arusaamist, mis omakorda tekitab õpiraskusi.3.-st 11.- eluaastani on lapse teine üldisem ja ulatuslikum arenguperiood. Esimese 7 eluaasta jooksul kujuneb 90% inimesest. Sel perioodil omandab laps õppimise alusoskused psüühiliste protsesside – taju, kujutluste, mälu ja mõtlemise – arengu tulemusena. Sel ajal “ehitatakse tugevale või nõrgale vundamendile seinad“. Hiljem lisandub ainult väike täiendamine. Kõige paremini saab lapse arengule kaasa aidata tema pere, toetada lapse usku oma tegemistesse ja õpetada neid valitsema oma tundeid ja käitumist. Laste väärtushinnangute kujundamisel mängivad just vanemad ja kodu olulist rolli.Lapse lugema õpetamisel ei piisa alati ainult tähenimede selgeks õpetamisest. Laps, kellel sõnad veel häälikuteks ei jagune, ei suuda tähtede järgi sõna ära tunda. Kui temalt hakatakse lugemist nõudma, ei saa laps aru, mida ta peab sõnana “kokku ütlema”, sest ta ei erista sõnades neid sõna osakesi, mida tähed eristama peaksid. Ta hakkab sõnu oletama. Kui ei lähe õigesti, hakkab laps kartma, kaotab huvi ja arvab, et ei hakka kunagi lugema ja üleüldse ta ei tahagi lugeda. Selline hoiak võib jääda püsima kauaks ja hakata pidurdama ka edaspidist arengut.